|
|
Kuidas me Norras
Eesti iseseisvuspäeva tähistasime
Stavanger on kena
lääneranniku linn, ääristatud fjordide ning mägedega, läheduses on Atlandi
ookean ning kõik see kokku on koduks 100 000 elanikule ning pea kõikidele Norra
naftafirmadele.
Lisaks on see
linn peatuspaigaks ka nii mõnelegi Eesti noorele Sellest, et Marek Lemsalu siin
jalgpalli mängib, on ehk nii mõnedki kuulnud. Kogukond iseenesest on tegelikult
suurem ning osad on siin juiba kogunisti 10 aastat elanud. Omamoodi
väliseestlased juba, kuigi peale taasiseseisvumist Eestist välja rännanud.
Maailmale avatud, südamega Eestis...
Linn
on paeluv, norra keel, ühiskond ja kultuur on huvitavad ning sõpru tuttavaid -
nii norrakaid kui ka muude riikide noori - on omajagu. Kuid siiski... oleme ju
eestlased, seega on vaja ka eesti keelt, eesti kultuuri, eesti kogukonda..
Kui
Kadri Maidlaga koos siia Stavangeri saabusime (Kadri 2003 sügisel, Ulrika 2004
kevadel), ei teadnud me teiste eestlaste siinolekust midagi.
Suve
lõpupoole leidsimegi siinsed eestlased üles - Kristel Talve ja Kristi Laats'i
kaudu saime tuttavaks vähemalt kahekümne eestlasega. Kuid hingetoiduks
lugemisvara Stavangeri raamatukogus eesti keeles ikka poinud. Mida teha?
Iseseisvuspäeva kingitus
Detsembris
sündis otsus - korraldame Stavangeri Raamatukogu jaoks eestikeelsete raamatute
kogumise ettevõtmise. Üle andmise kuupäevaks valisime meie iseseisvuspäeva -
24.veebruari. Sündmus oleks ühtlasi ka Eesti iseseisvuspäeva tähistamine ning
samas meie rahvuse siinviibimise teadvustamine.
Mõeldud, tehtud.
Kõik,
kellele ideest rääkisime, toetasid mõtet ning proovisid võimaluste piires kaasa
aidata. Peaaegu igaüks tõi oma raamaturiiulist vabal valikul paar
kirjandusteost. Eesti saatkond Oslos sattus ideest vaimustusse ning saatis
projekti 35 raamatu, DVD, video ja multimeediaplaadi näol oma panuse.
Üle
antud kirjanduse valliku üle ei saaks keegi kurta - Tammsaarest Kvirähk'ni.
Sipsikust Maie ja Valdurini. Norrakad olid valikuga samuti rahul, kuna leidsid
Norra autorite teoseid - Knut Hamsun ja Trygve Gulbrandssen on siin au sees,
mis sellest, et norrakad seda eesti keeles lugeda ei mõista. Tähtsaima teosena
sai üle antud meie rahvuseepos "Kalevipoeg".
Kokku
kinkisime ära 86 raamatut - vaid ühe
võrra vähem kui Eesti Vabariigil aastaid.
Võitsid nii eestlased kui raamatukogu
Nagu
mina ja Kadri, kes me Stavangeri tulles ühestki siinsest eestlasest midagi ei
teadnud, võib nii mõnigi teine eesti kodanik arvata, et siin linnas tema
rahvuskaaslasi pole. Sestap - kui see üksik eestlane raamatukokku jõuab, leiab
ta sealt kenasti eest valiku eestikeelseid raamatuid. Ning mis peamine - igas
raamatus on pisike kleeps Stavangeri Eesti klubi veebi- ja mailiaadressiga. Et
ühtki eestlane üheski maailma nurgas üksi ei oleks..
Stavangeri
Raamatukogu rahvusvahelise kirjanduse osakonna juhid rõõmustasid toimunud
projekti üle väga - nende huviks on raamatukogu valiku laiendamine ja eesti
kirjandusele ei oskaks nad omapäi küll läheneda. Ega nemad tea, millist
raamatut üks eestlane eesti keeles lugeda tahaks. Lisaks sai selle kaudu nii
mõningi muu riigi kodanik teada, et ka tema rahvuskeeles võib raamatuogus teoseid
olla.
Eesti sai Norras eetriaega
Kogu
ürituse kohta sai ka pressiteade kirjutatud, mispeale kohalik riiklik
raadiojaam tegi meiega otse-eetris intervjuu, raamatute üleandmist filmis
telekanal ning järgmisel päeval oli regiooni päevalehes meist artikkel. Pildid
ja kommentaarid aitavad ka norrakatel Eestist rohkem teada saada.
Igas maailma sadamas on vähemalt üks eestlane...
.. on kirjutanud
Ernst Hemingway. Usun, et meie Kadriga tõestasime - eestlasi võib igas sadamas
ka rohkem olla. Ning et vabariigi aastapäeva meeles pidada, end eestlasena
tunda ning midagi toredat korda saata, on vaja vaid head tahet, rahvustunnet
ning sidet, mis paneks tegutsema.
Eesti keelt,
eesti kirjandust, eesti kultuuri meeles pidades saigi meil Kadriga üritus
korraldatud, ehk siis nagu juba öeldud -
MAAILMALE AVATUD, SÜDAMEGA EESTIS!!!
ULRIKA
HURT,
üliõpilasaktivist
ja noorpoliitik
Norra,
Stavanger